Vahel on tunne, et päevad mööduvad liiga kiiresti. Palju on teha, palju on vaadata ja lugeda, aga päriselt kohal olla on järjest raskem. Mõtted hüppavad ühelt asjalt teisele ja midagi ei saa lõpuni tehtud.
Sellepärast on kätega tegemine nii mõnus. Kui savi on käes, siis ei saa samal ajal telefoni näppida ega mõelda kümnele asjale korraga. Sa lihtsalt teed. Vaatad, kuidas kuju muutub, tunned materjali ja oled korraks ainult selles hetkes.
Savi ei eelda midagi. Ei ole vaja osata joonistada ega olla loominguline inimene. Piisab sellest, et oled valmis proovima. Mõnikord tuleb midagi väga ilusat välja, mõnikord natuke viltune või naljakas – aga see ongi osa protsessist.
Paljude jaoks on savitöötuba koht, kuhu tullakse lihtsalt puhkama. Et võtta aeg maha, teha midagi aeglast ja rahulikku. Lastele on see mäng, täiskasvanutele sageli haruldane võimalus teha midagi ilma hinnangute ja tulemusteta.
Keraamika juures meeldibki mulle see, et midagi ei pea kohe perfektne olema. Saab katsetada, eksida, uuesti teha. Mõned asjad võtavad aega – kuivavad, lähevad ahju, ootavad. Ja vahel on see ootamine sama oluline kui tegemine ise.
Kadrioru Savitoas tahame pakkuda just sellist lihtsat ja mõnusat ruumi. Kohta, kus ei pea kuhugi kiirustama ja kus võib rahulikult oma kätega midagi päriselt valmis teha.
